Chhwe (chhwe) wrote,
Chhwe
chhwe

vagya keele päyväd Viroza

VATJAN KIELEN PÄIVÄ 02.12.2004 Tartossa
Viron Kirjallisuusmuseossa

tiedustelut: 15. marraskuuta mennessä
ergo@folklore.ee, tel +372-7377732

Ergo-Hart Västrik

Eesti Rahvaluule Arhiiv
Eesti Kirjandusmuuseum
Vanemuise 42
EE-51003 Tartto
VIRO

ks. myös http://haldjas.folklore.ee/rl/folkte/sugri/vadja/index.html

----- Original Message -----
From: "Ergo-Hart Vastrik" <ergo@haldjas.folklore.ee>
To: <ugrimugri@lists.ut.ee>
Sent: Tuesday, October 26, 2004 2:03 PM
Subject: [ugrimugri:306] Eelinfo vadja pXeva kohta


EELINFO 2. DETSEMBRIL TOIMUVA VADJA ETTEKANDEPÄEVA KOHTA



Ringkiri

VADJA PÄEV
2. detsembril 2004 Eesti Kirjandusmuuseumis
"Mul oli aina usku, et pääsen korra Vatja. Ja nüüd usun, et pääsen
siia tagasi oma kirjapanekuid jätkama. Vadja innustab..."
Paul Ariste päevik
1942

Vadja on innustanud ja innustab veel praegugi. Vadja keele ja
rahvapärimuse uurimine on omaette peatükk eesti teadusloos, millele
on raske midagi muud samaväärset kõrvale seada. Eestis on suurimad vadja
keele ja folkloori kogud, siin on välja antud suur osa vadjat
puudutavatest trükistest ning vadja teemaga tegelejaid peaks meil
olema samuti rohkem kui kuskil mujal.

Tänu Paul Ariste ja tema õpilastele on suur hulk Tartu Ülikooli eesti
filolooge kokku puutunud elava vadja keele ning kultuuriga. Välitööd
vadja külades kujunesid sageli meeldejäävaks tutvumiseks teistsuguse, ent
samas lähedase keele- ja pärimusmaailmaga. Oluline on seegi, et
kogumiskäikudel puutusid uurijad kokku mitte abstraktse keele või folklooriga, vaid
konkreetsete luust ja lihast inimestega, kellel igaühel oli jutustada
oma "lugu", jagada oma elukogemused ja -teadmised. Aastakümnete jooksul
koondatud vadja-teemalised kogud ongi kujunenud uurijate ja
keele/pärimusjuhtide koostöös, ühekordsete või korduvate kohtumiste
tulemusena. Üldpilt vadja kultuurist moodustubki nende kohtumiste
summast - vadjalus on paratamatult nende inimeste nägu, keda on küsitletud
ning kes küsitletavaid ühel või teisel viisil talletanud.

Kuigi erialakirjanduses on juba pea sada aastat kirjutatud vadja
keele ja kultuuri peatsest hääbumisest, on viimastel aastatel märgata
mõningast eneseteadvuse tõusu Vaipoole külade elanike hulgas. Selle
avaldumisvormidena võib tõlgendada nii vadja muuseumi asutamist kui
ka Luutsa külapüha traditsiooni taaselustamist. Nii ei pruugi
vadja-teemat käsitelda mitte ainult hääbumise, vaid ka edasikestmise ja elavnemise
kontekstis.

Ootame ettekandeid vadjalastest ja vadja-uurijatest Vadjamaal käinud
lingvistidelt, etnoloogidelt, folkloristidelt ja muude elualade
esindajatelt (ettekande pikkus kuni 30 minutit + diskussioon).
Korraldajate soov on läheneda vadja teemale isiklikest kogemustest
lähtuvalt. Ühtlasi julgustame osalejaid jagama eredamaid mälestusi
vadja ekspeditsioonidelt. Ettekandepäeva raames näidatakse vadja-teemalisi
filme. Kirjandusmuuseumi trepigaleriis avatakse näitus "Vadja
portreed".

Ettekandesoovist palume teada anda hiljemalt 15. novembriks e-mailil
ergo@folklore.ee, telefonil 7377732 või postiaadressil Eesti
Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum, Vanemuise 42, 51003 Tartu.

Ergo-Hart Västrik
Taisto Kalevi Raudalainen
Madis Arukask
Tags: byaj, inkeriysaste
Subscribe

Recent Posts from This Journal

  • Post a new comment

    Error

    Comments allowed for friends only

    Anonymous comments are disabled in this journal

    default userpic

    Your reply will be screened

    Your IP address will be recorded 

  • 0 comments